Koolitustoetus tööandjatele töötaja IKT oskuste arendamiseks
Koolitustoetust töötajate info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaoskuste (IKT oskuste) arendamiseks saab taotleda eraõiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja tööandjana ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus.
Koolituse maht olgu vähemalt 50 akadeemilist tundi ja koolitus võib kesta kuni 12 kuud. Koolitustoetuse avaldus tuleb esitada enne koolituse algust e-töötukassa kaudu. Samas saab juhatuse liige volitada ka B-kaardile mitte kantud isikuid avaldust esitama.
Maksame toetust, kui tööandja on avalduse esitamisele eelneva 36 kuu jooksul maksnud tööandja töötuskindlustusmakset kokku vähemalt 24 kuul. Me vaatame tööandja varasemat töötuskindlustusstaaži ja see ei pea olema seotud avaldusele märgitud töötaja varasema tööstaažiga ettevõttes. Töötaja tööleping (kelle koolitamiseks toetust taotletakse) peab olema tähtajatu või kehtima pärast avalduse esitamist veel vähemalt kuus kuud.
Tööandja saab töötajate koolitamiseks valida täiskasvanute koolituse seadusele vastava täienduskoolituse või kui koolitusturul sobivat koolitust ei pakuta, tellida ise sobiva õppekavaga koolituse. Koolituse õppekava peab vastama täienduskoolituse standardile ja koolituse lõpus peab koolitaja väljastama koolitusel osalejatele tunnistuse või tõendi.
Koolituste kavandamisel soovitame tutvuda 2020. aastal sihtasutuses Kutsekoda valminud uuringuga „OSKA ülevaade valdkonnaspetsiifiliste IKT-oskuste vajadusest“, mis asub siin.
Hüvitame tööandjale koolituskulu (koos käibemaksuga) ja maksame tööandja soovil toetust töötaja koolitusel osaletud aja eest iga koolitustunni kohta tunnitöötasu alammääras, mis kehtib koolitustoetuse otsuse tegemise ajal. Lisaks on võimalik hüvitada koolitusel osalemisega seotud töötaja sõidukulu, kui koolitus toimub välismaal. Kulude kogusummast hüvitame kuni 80 protsenti, kuid mitte üle 2500 euro ühe töötaja kohta.
Koolitustoetus on vähese tähtsusega abi (VTA). Kui VTA ülemmäär on täitunud, makstakse koolitustoetust riigiabi grupierandina tööandja avaldusel toodud töötajate eest kuni 50 protsenti kulude kogusummast, kuid mitte üle 2500 euro ühe töötaja kohta.
Tööandjale makstakse sama töötaja koolitamise eest koolitustoetust kokku kuni 2500 eurot kolme aasta jooksul kõikide toetusvõimaluste peale (töötaja värbamine, muutuste olukord ettevõttes, eesti keele ja IKT-oskuste arendamine). Kui tööandjale on varem koolitustoetust makstud, võib koolitustoetuse summa töötaja kohta olla väiksem.
Esmalt kannab tööandja kõik töötajate koolitusega seotud kulud ise. Koolitustoetust maksame kuluaruande alusel (saab esitada e-töötukassas), millele on lisatud koolitusega seotud kuludokumentide koopiad (arve ja maksekorraldus) ning koolituse lõpus töötajale väljastatud tunnistuse või tõendi koopia. Koolituse arve peab olema koolitusasutuse poolt väljastatud tööandja nimele. Arvele peab olema märgitud koolituse nimetus, toimumise periood (kuupäevast kuupäevani), kogumaht akadeemilistes tundides ja osaleja(te) ees- ja perenimi. Arve nõuded palume tööandjal edastada koolitusasutusele.
Koolitustoetust makstakse, kui koolituskulusid tõendavad dokumendid on esitatud töötukassale hiljemalt kuue kuu jooksul koolituse lõppemisest.
Koolitustoetust ei määrata, kui:
1) tööandjal või koolitajal on äriregistrist kustutamise hoiatus või tema suhtes on algatatud likvideerimismenetlus või pankrotimenetlus;
2) tööandja või koolitaja on oluliselt rikkunud töötukassaga sõlmitud halduslepingut või hankelepingut või töötukassa kehtestatud koolituskaardi koostööpõhimõtteid;
3) tööandjal on äriregistrile esitamata majandusaasta aruanne, mille esitamise tähtaeg on saabunud või
4) tööandjal on maksuvõlg, mis kokku on 100 eurot või suurem ja on ajatamata.
Töötukassal on õigus küsida lisadokumente ja selgitusi ning teha paikvaatlusi.
Kui teil on küsimusi, pöörduge palun koolitustoetus@tootukassa.ee
Näited:
- uue majandustarkvara (ERP) kasutuselevõtmine (peakasutajate koolitus, kellele on soetatud litsentsid)
- uue 3D-projekteerimistarkvara kasutuselevõtmine projekteerimisel
- BIM-tehnoloogia oskuslik kasutamine ehitiste mudelipõhiseks projekteerimiseks, projektinformatsiooni haldamiseks ja tegevuste koordineerimiseks
- uue 3D konstrueerimis- ja automatiseerimistarkvara kasutuselevõtmine tootmisettevõttes
- masina- ja robotisüsteemide tundmine ja programmeerimine
- andmeanalüüsi tarkvara, ärianalüüsi ja andmete visualiseerimise keskkonna kasutusele võtmine
- patsientide hoolduspäevikute pidamine arvutis
- arvutispetsialistide koolitused (nt programmeerimiskeeled, küberturvalisus jne)
Kasulikud lingid