Täiendõppe eesmärk on korrata ja süvendada väljaõppekursusel omandatud teadmisi ja oskusi. Esmaabi täiendkoolitus on ette nähtud EV Sotsiaalministeeriumi määrusega nr. 80 (14.12.2000) ning selle järgi suunab tööandja esmaabiandja täiendõppele iga kolme aasta järel. Kursuse sisu *õnnetusolukorra hindamine, õnnetusolukorras tegutsemine (sh paanikaga toimetulek) ja hädaabi kutsumine, kannatanu seisundi hindamine (sealhulgas kannatanu asendi muutmisega seotud ohud), esmaabi olemus ja üldpõhimõtted, välistingimustes abiandmise iseärasused, edasise tervisekahju ennetamine; *eluohtlikud seisundid, nende äratundmine ja hädavajalikud tegevused (sh infarkti, insuldi ja kopsuvigastuse korral); *esmaabi teadvusetuse korral – vabade hingamisteede tagamine, hapnikupuudusest põhjustatud ajukahjustuse ennetamine, võõrkeha eemaldamine hingamisteedest, elustamine (sh elustamisaparaadi AED kasutamine); *esmaabi vigastuste korral – keha pindmised ja sügavad vigastused, sisemised ja välised verejooksud, verejooksu peatamise võtted, haavade sidumise võtted ja reeglid, luumurdudega kaasnevad ohud, lahastamise reeglid ja lahastamisega seotud ohud, liigesetraumad (sh nihestused ja nikastused), erinevate kehaosade põrutused ja muljumised, silmakahjustused; *esmaabi uppumise, mürgistuse, söövituse, põletuse, külmakahjustuse ja elektrilöögi korral; meditsiinilise šoki olemus ja šokiseisundis kannatanu abistamine; *esmaabi äkkhaigestumise (näiteks epilepsiahoog, diabeetiline kooma, anafülaktiline šokk, minestus, astmahoog, kõhuvalu) korral; *esmaabivahendite valik ja kasutamine töökohal. Koolitusel vahelduvad loengud praktiliste tegevustega ja grupitöödega.