Sellelt lehelt leiate töötukassa läbi viidud ning töötukassa poolt tellitud uuringud ja analüüsid.
 

• Väikelaste emade töötuna arvelolek lapse isa vanemapuhkuse ajal (Eesti Töötukassa analüüsiosakond, 2025)
  Analüüs annab ülevaate väikelaste emade töötuna arvelolekust lapse isa vanemapuhkuse ajal. Analüüsis vaadeldakse, kas ja mil määral erinevad väikelaste emad teistest töötuna registreeritud naistest ning kas on viiteid, et osad väikelaste emad on töötuna arvel peamiselt ravikindlustuse saamise eesmärgil. Analüüsi koostamisel on tuginetud Eesti Töötukassa ning Sotsiaalkindlustusameti andmetele.
   
• Alaealiste toetamine töökogemuse omandamisel (Mõttekoda Praxis, 2025)
  Uuring annab ülevaate alaealiste töötamist toetavatest tegevustest Eestis ja teistes Euroopa riikides ning töötukassa alaealise töötamise toetuse kasutamisest ja tulemuslikkusest. Uuringu raames viidi läbi dokumendianalüüs, koguti sisendit intervjuude kaudu alaealiste töötamise korraldamisega seotud ekspertidelt, tööandjatelt ja tööandjate esindusorganisatsioonidelt, samuti malevate korraldajatelt, analüüsiti statistilisi andmeid ning viidi läbi küsitlus Euroopa Liidu riikide tööturuorganisatsioonide hulgas. Uuringu tulemusena tuuakse välja võimalikud tulevikusuunad ning arenguvajadused alaealiste töötamise toetamisel Eestis.
   
• Tööturuteenuste mõjuhindamine (Eesti Töötukassa analüüsiosakond, 2024)
  • Teenuste mõjuhindamise metoodika
    Metoodika kirjeldus annab ülevaate metoodikast, mida kasutab töötukassa automatiseeritud teenuste mõjuhindamise tööriist MALLE. Teenuste mõjuhindamise tulemused on avaldatud eraldi lühikokkuvõtetena. Teenuse spetsiifilised erisused mõjuhindamise metoodikas on kirjeldatud vaid nende teenuste kohta, mille mõjuhindamise tulemused on avaldatud töötukassa kodulehel. Dokumenti täiendatakse uute tulemuste avaldamisel.
  • Ametikoolituste mõjuhindamise tulemused
    Lühiraport annab ülevaate ametikoolituste mõjuhindamise olulisematest tulemustest. Mõjuhindamisel hinnati ametikoolituste mõju hõivele ja töötavate inimeste keskmisele palgale. Hindamisel olid hõlmatud perioodil 01.01.2014-31.12.2022 alanud ametikoolitused. Mõjuhindamine viidi läbi kasutades töötukassa automatiseeritud teenuste mõjuhindamise tööriista MALLE, metoodikast on võimalik lähemalt lugeda teenuste mõjuhindamise metoodika kirjeldusest.
  • Tööpraktika mõjuhindamise tulemused
    Lühiraport annab ülevaate tööpraktika mõjuhindamise olulisematest tulemustest. Mõjuhindamisel hinnati tööpraktika mõju hõivele ja töötavate inimeste keskmisele palgale. Hindamisel olid hõlmatud perioodil 01.01.2017-31.05.2024 alanud tööpraktikad. Mõjuhindamine viidi läbi kasutades töötukassa automatiseeritud teenuste mõjuhindamise tööriista MALLE, mille metoodikast on võimalik lähemalt lugeda teenuste mõjuhindamise metoodika kirjeldusest.
     
• Tööturukoolitustelt erialasele tööle rakendumine (Eesti Töötukassa analüüsiosakond, 2024)
  Analüüs annab ülevaate sellest kui paljud tööturukoolituse läbinud töötud on asunud tööle koolitusega seotud ametile erinevate õppekavarühmade lõikes. Vaatluse all on perioodil juuli 2022 kuni juuni 2023 lõppenud koolitused.
  • Tööturukoolitustelt erialasele tööle rakendumine: metoodika analüüs (Eesti Töötukassa analüüsiosakond, 2023)
    Metoodika analüüsis käsitletakse erinevaid võimalusi, kuidas määrata tööturukoolituse eriala ja rakendumise ameti vahelist seost, et hinnata, kas koolituse läbija on asunud tööle ametile, mis eeldab koolitusel omandatud oskuste rakendamist.
     
• Toetused tööandjatele tööjõukulude osaliseks kompenseerimiseks tööturul väiksema konkurentsivõimega inimeste tööle võtmiseks (Haap Consulting OÜ, 2024)
  Uuring kombineerib palgatoetust ja vähenenud töövõimega töötajate eest sotsiaalmaksu soodustust kasutanud tööandjatega tehtud süvaintervjuud ja aruteluseminarid rahvusvahelise teaduskirjanduse analüüsiga, et tuua välja võimalikud Eesti meetmete tulemuslikkust mõjutavad tegurid. Samuti käsitleb uuring tööandjate hinnanguid meetmete tänastele tingimustele ja disainile ning koondab ettepanekud, mis võiksid tööandjate arvates tõsta nende motivatsiooni väiksema konkurentsivõimega inimeste tööle võtmiseks ja tööl hoidmiseks. Läbiv lisateema on meetmete kasutamisega kaasneda võivate negatiivsete kõrvalmõjude, eelkõige tühikulu ja asendusefekti uurimine.
   
• Pikaajalise töötuse põhjused ja lahendused töötute endi vaatenurgast (Kantar Emor, 2023)
  Uuring panustab pikaajalise töötuse põhjuste ja võimalike lahenduste avamisse töötute vaatenurgast. Uuringu käigus läbiviidud süvaintervjuudes uuriti pikaajalistelt töötutelt, mis on nende pikaajalise töötuse põhjusteks, kuidas nad tööotsingutesse panustavad ning milline on nende hinnang töötukassa teenustele ja nõustamisele.
   
• Tööandjate ootused töötukassa kaudu läbiviidavale töövahendusele ja värbamisele (Haap Consulting OÜ, 2023)
  Uuring keskendub töötukassa kesksele teenusele ehk töövahendusteenusele. Uuringus läbiviidud intervjuud käsitlesid tööandjate hoiakuid ja soove töövahendusteenuse kasutamise ja tõhususe kohta. Analüüsi tulemusena valmisid soovitused töötukassa töövahendusteenuse arendamiseks, et see vastaks paremini tööandjate vajadustele.
   
• Ajutine töötamine töötuna arveloleku ajal: ülevaade perioodist 01.09.2020 – 31.08.2022 (Eesti Töötukassa analüüsiosakond, 2023).
  Analüüs annab ülevaate registreeritud töötute ajutisest töötamisest töötuna arveloleku ajal selle kahel esimesel rakendusaastal ning ajutise töötamise mõjust registreeritud töötuse kestusele, töötamisele ja palgale. Analüüsi koostamisel on tuginetud Eesti Töötukassa ning Maksu- ja Tolliameti andmetele.

• Töötust ennetavad teenused: teenuste kasutamine ja mõju käekäigule tööturul (Eesti Töötukassa analüüsiosakond, 2022).
  Analüüs annab ülevaate töötust ennetavate teenuste (tööturukoolitus töötajatele, tasemeõppes osalemise toetus, kvalifikatsiooni saamise toetamine ja tööandja koolitustoetus) kasutamisest ning nende mõjust töötamisele ja töötasu suurusele. Ülevaade teenuste kasutamisest keskendub perioodil 01.05.2017-31.12.2021 teenuseid kasutanud inimestele ja tööandjatele; teenuste mõjuhindamises on hõlmatud perioodil 01.05.2017-31.12.2019 teenuseid alustanud inimesed. Analüüs põhineb Eesti Töötukassa, rahvastikuregistri ning Maksu- ja Tolliameti andmetel.
   
• Ettevõtluse alustamise toetuse meetme analüüs (Eesti Töötukassa analüüsiosakond, 2022) 
  Analüüs annab ülevaate töötukassa poolt pakutava ettevõtluse alustamise toetuse kasutamisest ning toetuse abil loodud ettevõtetest ja nende elujõulisusest. Analüüs põhineb Eesti Töötukassa, Maksu- ja Tolliameti ja Äriregistri andmetel ning keskendub aastatel 2011-2020 ettevõtluse alustamise toetusega loodud ettevõtetele.
   
• Karjääriteenused Eestis: teel terviklahenduseni (Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR, 2021).
  Uuringu eesmärgiks on kirjeldada karjääriteenuste olukorda Eestis karjääriteenuste kavandajate, korraldajate ja kasutajate vaatest. Uuring põhineb 2021. aasta kevadel tehtud küsitluste ja intervjuude andmetel.
   
• Ülevaade töötasu hüvitise saajate käekäigust  (Eesti Töötukassa analüüsiosakond, 2021)
  Analüüs annab ülevaate töötasu hüvitist saanud asutustest ning muutustest nende tegevust iseloomustavates näitajates (käive, töötajate arv, töösuhete lõpetamise põhjused) töötasu hüvitise saamise ajal ja selle järel võrreldes töötasu hüvitise eelse perioodiga. Samuti vaadatakse, kui paljud töötasu hüvitist saanud töötajatest on töötuna arvele tulnud. Analüüs põhineb Eesti Töötukassa, Maksu- ja Tolliameti ning Statistikaameti andmetel ning keskendub valdavalt perioodile 2019. aasta I kvartal kuni 2020. aasta III kvartal.
   
• Töötust ennetavad meetmed: ülevaade perioodist mai 2017 – aprill 2019 (Eesti Töötukassa analüüsiosakond, 2020)
  Analüüs annab ülevaate töötust ennetavate meetmete (tööturukoolitus koolituskaardiga, tasemeõppes osalemise toetus, kvalifikatsiooni saamise toetamine ja tööandja koolitustoetus) kasutamisest kahel esimesel rakendumisaastal ning meetmeid kasutanud inimeste käekäigust tööturul. Analüüs põhineb töötukassa ning maksu- ja tolliameti andmetel ning keskendub peamiselt perioodil 01.05.2017-30.04.2019 meetmeid kasutanud inimestele ja tööandjatele.
   
• Lühianalüüs: registreeritud töötute statistika Eesti tööjõu-uuringu andmete taustal (Eesti Töötukassa analüüsiosakond, 2019)
  Analüüsi eesmärgiks on selgitada välja, kuidas suhestuvad töötukassa registreeritud töötute andmed tööjõu-uuringu andmetega, millel põhineb üldine tööturustatistika. Analüüs põhineb töötukassa registriandmete ja Eesti tööjõu-uuringu ühendatud andmetel ning hõlmab aastaid 2014-2018.
   
• Ida-Virumaa täiendavate tööturumeetmete analüüs: teenuse saajate kogemused meetmete kasutamisel ja meetmete tulemuslikkus (Poliitikauuringute Keskus Praxis, 2019)
  Analüüsi eesmärk on uurida Ida-Virumaa täiendavaid tööturumeetmeid kasutanud inimeste ja tööandjate kogemusi meetmete kasutamisel ning selgitada välja, kas ja kuidas on täiendavate tööturumeetmete kasutamine mõjutanud inimeste käekäiku tööturul või haridussüsteemis, millised on takistused teenuse eesmärkide saavutamiseks ning mis toetab teenuse eesmärkide saavutamist. Analüüs täiendab Eesti Töötukassa kvantitatiivset analüüsi teenuste tulemuslikkuse kohta.
   
• Ida-Virumaa täiendavate tööturumeetmete analüüs (Eesti Töötukassa analüüsiosakond, 2019)
  Analüüsi eesmärk on anda ülevaade Ida-Virumaal aastatel 2015-2016 toimunud suurkoondamiste järgselt rakendatud täiendavate tööturumeetmete kasutamisest ning selgitada välja, kas meetmed on aidanud koondamiste käigus töö kaotanud inimestel leida tööd ning soodustanud Ida-Virumaale uute töökohtade loomist. Analüüs keskendub töökoha loomise toetusele ning Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist rahastatud tasemeõppes osalemise toetusele, mobiilsustoetusele ja keelekoolitustele.
   
• Eksperthinnang Eesti Töötukassa tulemusindikaatorite süsteemile ja tulemuslikkuse koondindikaatori väljatöötamine; Töötukassa koondindeksi koostamise metoodika ja visualiseerimise rakendus (Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE, 2018)
   
• Registreeritud töötute teenustel osalemine, tööle rakendumine ja palk põhilise suhtluskeele järgi (Eesti Töötukassa analüüsiosakond, juuli 2018)
  Analüüsi eesmärk on anda ülevaade registreeritud töötute profiilist, teenustel osalemisest ning tööle rakendumisest ja rakendumise järgsest palgast põhilise suhtluskeele alusel. Analüüsi käigus selgitatakse välja, kas muu põhilise suhtluskeelega registreeritud töötud eristuvad eespool nimetatud näitajate poolest eesti keelt põhilise suhtluskeelena rääkivatest töötutest.
   
• Tugiisikuga töötamise teenuse analüüs (Eesti Töötukassa analüüsiosakond, juuni 2018)
  Analüüsi eesmärk on anda ülevaade tugiisikuga töötamise teenuse kasutamisest ning teenusesaajate käekäigust tööturul tugiisiku teenuse kasutamise ajal ja pärast teenuse lõppu.
   
• Ülevaade tööotsingut toetavatel teenustel osalejatest ja nende edasisest käekäigust tööturul (Eesti Töötukassa analüüsiosakond, juuni 2017)
  Analüüsi eesmärk on anda ülevaade tööotsingut toetavate teenuste mahust, kättesaadavusest, teenusel osalenute profiilist ning hinnata, mis on saanud teenustel osalenutest pärast teenuste lõppemist. 
   
• Vähenenud töövõimega töötute tööle rakendumise valdkonnad ja palk võrdluses teiste töötutega (Eesti Töötukassa analüüsiosakond, märts 2017)
  Analüüsi eesmärk on anda ülevaade, millistes valdkondades vähenenud töövõimega töötud tööle rakenduvad ja milline on nende palgatase rakendumisele järgnevatel kuudel. Tulemused esitatakse võrdluses teiste töötutega, et näha kas vähenenud töövõimega inimesed eristuvad eespool nimetatud näitajate poolest teistest tööle rakendunud töötutest.
   
• Terviseseisundist või puudest tingitud erivajadustega noorte siirdumine koolist tööle (Poliitikauuringute Keskus Praxis, 2016)
  Juulis 2016 algab Eestis töövõimereform, mille eesmärk on muuta suhtumist vähenenud töövõimega inimestesse ning aidata neil tööd leida ja hoida. Reformi käigus hakkab töötukassa osutama neile praegusega võrreldes tunduvalt suuremas mahus tööturuteenuseid, et toetada neid tööotsin­gu­tel ja tööle asumisel. Et igakülgselt abistada ja toetada terviseseisundist või puudest tingitud eri­vajadustega noori töö leidmisel, tööle asumisel ja tööl käimisel, oli vaja välja selgitada, millised on praegu peamised takistused nende koolist tööle siirdumisel, ning töötada välja lahendused takistuste ületamiseks.
   
• Terviseseisundist või puudest tingitud erivajadusega noorte koolilõpetajate siirdumine tööturule (Eesti Töötukassa, 2016)
  Käesolev töö on täienduseks Praxise raportile "Terviseseisundist või puudest tingitud erivajadustega noorte siirdumine koolist tööle", andes statistilise ülevaate erivajadusega noorte liikumisest tööturule, kasutades selleks Statistikaameti uuringu „Edukus tööturul“ andmeid. Eesmärgiks on saada ülevaade puude ja/või töövõimekaoga kutse- ja kõrgkooli lõpetajate seisundist tööturul ja nende töötasust ning võrrelda tulemusi teiste noortega.
   
• Ülevaade nõustamisteenuste osalejatest ja nende edasisest käekäigust tööturul (Eesti Töötukassa, september 2015)
  Analüüsi eesmärk on anda ülevaade nõustamisteenuste mahust, kättesaadavusest, teenusel osalenute profiilist ning vaadelda, mis on saanud teenustel osalenutest pärast teenuse lõppemist.
   
• Ettevõtluse alustamise toetuse mõjuanalüüs (Eesti Töötukassa, mai 2014)
  Käesoleva analüüsi eesmärgiks on välja selgitada, kas töötukassa makstaval ettevõtluse alustamise toetusel (EvAT) on olnud mõju toetuse saajate hilisemale käekäigule tööturul, kas toetuse maksmine on kulu-tulus meede töötute tööle aitamiseks ning kui elujõulised on toetuse abil loodud ettevõtted. Lisaks sisaldab analüüs ülevaadet toetuse taotlejate ja saajate taustast ning toetuse abil loodud ettevõtetest.
  Analüüsi saab lugeda ka inglise keeles: Impact analysis of the business start-up subsidy
   
• Ülevaade tööharjutusel osalejatest ja nende edasisest käekäigust tööturul (Eesti Töötukassa, 2012)
  Analüüsi eesmärk on tööharjutuse teenuse kaardistamine. Analüüs annab ülevaate tööharjutusel osalenud töötute profiilist ning vaatleb, mis on saanud teenusel osalenutest pärast teenuse lõppemist.
   
• Tööpraktika mõjuanalüüs (Eesti Töötukassa, 2012)
  ​Analüüsi eesmärgiks on välja selgitada, kas töötukassa poolt pakutaval tööpraktika meetmel on olnud mõju teenusel osalejate hilisemale käekäigule tööturul. Täpsemalt otsitakse vastust järgnevatele küsimustele:

1. Kas tööpraktika suurendab meetmes osalejate tõenäosust tööle asuda?
2. Kas tööpraktikal osalemine toob kaasa sissetulekute suurenemise?
3. Milline on tööpraktika ja tööturukoolituse koosmõju meetmes osalejate hõivele ja sissetulekule?
4. Kas töötutele tööpraktika osutamine on kulu-tulus meede ehk kas tööpraktikasse investeeritud raha toob tagasi tulu ühiskonnale ja valitsussektori eelarvele?  Analüüsi saab lugeda ka inglise keeles: Impact evaluation of work practic

• Tööturukoolituse mõjuanalüüs (Eesti Töötukassa, 2011)
  Analüüsi eesmärgiks on välja selgitada, kas 2009. ja 2010. aastal töötukassa poolt osutatud tööturukoolituse meetmel on olnud mõju koolitust saanute edasisele olukorrale  tööturul. Eelkõige uuritakse, kas koolitusel osalemine on suurendanud isikute sissetulekut palgast ja hõivet. Analüüsi saab lugeda ka inglise keeles: Impact evaluation of labour market trainin