Töötukassa veebilehel kasutatakse küpsiseid. Küpsistest saate loobuda igal ajal, muutes kasutatava seadme veebilehitseja seadistusi ja kustutades salvestatud küpsised. Küpsistest loobumine võib piirata veebilehe kasutusvõimalusi.

Euroopa Liit ja töötuskindlustus

Kui te olete ühe Euroopa Liidu liikmesriigi alaline elanik ja töötate teises liikmesriigis ning käite oma elukohariigis harvem kui kord nädalas (s.t te ei kvalifitseeru piiriala töötajaks), on teil töötuks jäädes kaks võimalust:

  • taotlete hüvitist riigist, kus viimati töötasite või
  • pöördute tagasi elukohariiki, alustate seal tööotsinguid ja taotlete hüvitist seal.

Piiriala töötaja peab töötuks jäädes pöörduma elukohariigi tööhõivetalitusse ja taotlema hüvitist seal, sel juhul allub ta täielikult elukohariigis kehtestatud kontrollmeetmetele. Lisaks võite end töötuna arvele võtta ka viimase töökohariigi tööhõivetalituses.

Pärast Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust 31. jaanuaril 2020 ei kohaldata Euroopa Liidu sotsiaalkindlustuse koordinatsiooni põhimõtteid Eesti töötuskindlustushüvitise taotlejate suhtes, kes on asunud Suurbritanniasse esimest korda tööle pärast 31. detsembrit 2020 ja kes pole kunagi varem Suurbritannias töötanud.

Kuidas arvestatakse töötushüvitise määramisel töötuskindlustusstaaži?

Töötushüvitise määramisel võetakse arvesse kõigis liikmesriikides (lisaks Norra, Island, Liechtenstein ja Šveits) täitunud töötuskindlustusperioodid.

Näiteks töötuskindlustushüvitise saamiseks Eestis peab teil olema vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Kui olete töötuskindlustusstaaži kogunud ka teistes liikmesriikides (nt Soomes ja Rootsis) töötades, liidetakse kõik need kindlustusperioodid. Nii tekib teil õigus Eesti töötuskindlustushüvitisele ka juhul, kui olete nõutud 12 kuud töötuskindlustusstaaži omandanud mitmes riigis töötades.

Samuti sõltub töötuskindlustusstaaži pikkusest see, kui kaua on teil õigus hüvitist saada. Kui enne töötuks jäämist töötasite Soomes 12 kuud, Iirimaal 24 kuud ja Eestis veel 24 kuud, siis arvestatakse, et teil on töötuskindlustusstaaži 12 + 24 + 24 = 60 kuud ja teil on Eesti töötuskindlustuse seaduse järgi õigus saada hüvitist kuni 210 päeva.

Teise liikmesriigi töötuskindlustusperioodide liitmiseks peate töötushüvitise taotlemisel esitama vormi U1. Vormi väljastavad liikmesriikide tööturu- või töötuskindlustusasutused, kes kannavad vormile teie selles riigis omandatud töötuskindlustusstaaži. Vormi U1 soovitatakse kohalikust asutusest kaasa võtta alati juba enne ühest liikmesriigist teise lahkumist. 

Tutvuge liikmesriikides vormi U1 taotlemise infoga

Vormi saate taotleda ka hiljem – kas ise või töötukassa kaudu –, kuid see võtab kauem aega. Kui soovite taotleda vormi töötukassa kaudu, siis tuleb esitada taotlus välisriigis perioodide kinnitamiseks, mille saab täita elektrooniliselt või paberil.

Taotlusele lisage kõik selles liikmesriigis töötamist tõendavad dokumendid (töölepingud, palgalehed, tööandja, maksuameti tõendid vms).

Millise palga järgi hüvitist arvutatakse

Iga liikmesriik otsustab vastavalt oma siseriiklikule õigusele, kellel on hüvitisele õigus ning kui suurt hüvitist ja kui kaua makstakse.

Kui teie viimaseks töökohariigiks on olnud välisriik, kuid pöördute tagasi Eestisse ning hakkate siin tööd otsima, siis hüvitise määramisel (kui vastate piirialatöötaja või alalise elaniku kriteeriumidele) arvutatakse teie töötuskindlustushüvitise suurus, võttes arvesse ka välisriigis teenitud tasu.

Näide. Töötasite aasta Soomes kuupalgaga 2000 eurot. Tähtajalise töösuhte lõppedes naasite Eestisse ja taotlesite siin töötuskindlustushüvitist, kuna Soomes töötamise vältel säilitasite huvide keskpunkti Eestis ning Eesti on teie alaline elukoht.
Teie hüvitis arvutatakse Soomes teenitud palga alusel, võttes arvesse hüvitise ülempiiri, milleks on kolmekordne Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu eelmisel kalendriaastal, ning seda ületavat osa arvesse ei võeta.

Kui teie viimane töökoht oli Eestis ning enne seda töötasite välismaal, arvutatakse teie hüvitis viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul Eestis makstud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse.

Hüvitise suuruse leidmiseks jagatakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul teile Eestis väljamakstud ja töötuskindlustusmaksega maksustatud tasude summa 270-ga.

Näide. Töötasite 2020. aasta jaanuaris ja veebruaris (kaks kuud) Soomes. Sama aasta märtsist detsembrini (10 kuud) töötasite Eestis. Kuna hüvitise suuruse arvutamisel võetakse arvesse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul vaid Eestis tehtud väljamaksed, siis on teie puhul aluseks Eestis saadud töötasu märtsist septembrini 2020 ning novembrist detsembrini 2019.

Vormi U1 taotlemine Eestis täitunud perioodide kohta

Eesti töötuskindlustusperioodide kohta saate vormi U1 taotleda töötukassast. Taotluse saab täita elektrooniliselt või paberil.

Tõendil U1 kinnitatakse Eestis täitunud kindlustusstaaž töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel.

Mõnes liikmesriigis arvestatakse töötushüvitise määramisel ka töötamisperioode, mille eest ei ole tekkinud kindlustusstaaži (Eestis töötanud isikul kinnitatakse töötamisperioodidena töötamist kuni 31. detsembrini 2001, kuna alates 1. jaanuarist 2002 hakkas kehtima töötuskindlustussüsteem, sh töötuskindlustusmaksete tasumine). Kui soovite kindlustamata töötamisperioodide kinnitamist, lisage taotlusele

  • tööraamatu koopia (kaasa arvatud esileht, millel on tööraamatu omaniku isikuandmed);
  • töö- või töövõtulepingud või
  • tööandja(te) tõend(id).

Digiallkirjastatud taotluse saate meile saata e-posti aadressil info@tootukassa.ee.