Töötutoetus
Töötutoetus on riigi makstav rahasumma, mis on mõeldud töö kaotanud inimesele toimetulemiseks ja põhivajaduste katmiseks. Töötutoetust saavad inimesed, kes on registreeritud töötuna, kelle ühe kuu netosissetulek on alla 410,13 euro ja kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud töö või tööga võrdsustatud tegevusega.
Teil on õigus töötutoetusele, kui
- olete töötuna arvele võetud;
- teie ühe kuu netosissetulek (nt stipendium, renditulu, vanemahüvitis) on väiksem kui 410,13 eurot. See summa on saadud töötutoetuse päevamäära (13,23 eurot) korrutamisel 31-ga. Netosissetulekule võib lisanduda ajutise töötamise ehk tööampsu eest makstav tasu, kui see jääb ühes kalendrikuus alla 354,40 euro (tööturumeetmete seaduse § 11 lg 3). Vt ka lisateavet alamrubriigist „Sissetulek töötutoetuse ajal“;
- olete töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva töötanud, hõivatud tööga võrdsustatud tegevusega (nt õppimine, aja-, asendus- või reservteenistus) või muu tegevusega, mille puhul ei saa eeldada, et te töötuna arvelevõtmisele eelneva aasta jooksul töötasite (nt alla kaheksa-aastase lapse kasvatamine, haiglaravil või vangistuses olemine). Vt ka lisateavet alamrubriigist „Töö ja tööga võrdsustatud tegevus“.
Näide 1. Pille saab iga kuu renditulu 180 eurot, mis jääb alla 410,13 euro. Juunis käis ta kolm päeva maasikaid korjamas ja talle maksti selle eest 240 eurot, mis jääb alla 354,40 euro. Tal on õigus end töötuna arvele võtta.
Näide 2. Toomas on töötuna arvel. Juunis alguses töötas ta ühe nädalavahetuse kohvikus ettekandjana ja sai selle eest 250 eurot. Juuni keskpaigas tegi ta tõlketööd ettevõttele, kes maksis talle 354,40 eurot. Kokku teenis ta tööampsude eest 578 eurot, mis ületab ajutise töötamise eest makstud tasu 354,40 eurot. Seepärast lõpetatakse Toomase töötuna arvelolek ja töötutoetuse maksmine hetkest, mil tema sissetulek ületas 354,40 eurot ehk päevast, mil ta tegi tõlketöö.
Näide. Martin soovib ennast töötuna arvele võtta. Ta on viimased kolm kuud iseseisvalt püüdnud tööd otsida, kuid tulutult. Enne seda oli ta kaheksa kuud ajateenistuses. Kuna ajateenistus on tööga võrdsustatud tegevus, on tal töötuna arvelevõtmise tingimused täidetud ja tal tekib õigus saada töötutoetust.
- kui registreerite end uuesti töötuna arvele, teie eelmisest töötuna arvelevõtmisest ei ole möödunud 12 kuud, te olete kahe töötuna arveloleku vahel töötanud vähem kui 180 päeva ning eelmisest töötuna arvelolekust on teil jäänud töötutoetuse päevi kasutamata. Sel juhul on teil õigus saada töötutoetust kasutamata jäänud päevade ulatuses.
Näide. Evelin oli 1. aprillist töötuna arvel ja talle maksti töötutoetust, mis määrati talle 270 kalendripäevaks. 4. juunist aga asus Evelin uuele töökohale ning tema töötuna arvelolek ja töötutoetuse maksmine lõpetati. Töötuna arveloldud aja jooksul jõuti Evelinile maksta töötutoetust 57 kalendripäeva eest ja arveloleku lõppemisel jäi tal määratud toetusest kasutamata 213 kalendripäeva. Nelja kuu pärast aga kaotas Evelin töö ja soovib nüüd uuesti töötutoetust taotleda. Kuna Evelin võtab ennast uuesti töötuna arvele 12 kuu jooksul eelmisest töötuna registreerimisest ja ta on kahe arveloleku vahepeal töötanud, tekib tal õigus saada töötutoetust eelmisel korral kasutamata jäänud päevade ulatuses ehk 213 kalendripäeva.
Töötutoetust arvestatakse tagasiulatuvalt päevade eest, mis jäävad kohapeal, telefonitsi või e-töötukassas toimuvate nõustamiskordade vahele, ja seda makstakse vähemalt üks kord 30 päeva jooksul. Vt lisateavet alamrubriigist „Töötutoetuse maksmise tingimused“.
Kui teie sissetulekuga seoses tekib asjaolusid, mis mõjutavad teie töötutoetuse saamist, tuleb teil neist nõustajale teatada. Vt lisateavet alamrubriigist „Sissetulek töötutoetuse ajal“.
Lisateave