Erinevate riikide toetused, pensionid ja hüvitised määratakse erinevate õigusaktide alusel, seega selgub õigus töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele menetluse käigus. Peale töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotluse tuleb täita ja esitada ka töövõimetoetuse taotluse lisa, kui olete elanud-töötanud teises EL riigis.

Teadmiseks, kui olete elanud ja töötanud teises EL riigis vähemalt ühe aasta:

• Saadame teie esitatud EL riigis elamise-töötamise perioodid asjaomase välisriigi ametiasutusele, kes otsustab, kas teil on ka sellest riigist õigus invaliidushüvitisele.
• Kui teil tuvastatakse vähenenud töövõime ning te vastate töövõimetoetuse saamise tingimustele, siis teeme teile ajutise töövõimetoetuse määramise otsuse ja toetuse ettemaksed teie esitatud andmete põhjal, kuni välisriigist on saabunud vajalikud dokumendid. 
• Kui välisriigist on saabunud kõik teile töövõimetoetuse määramiseks vajalikud andmed, siis teeme lõpliku töövõimetoetuse määramise otsuse, millega võivad teile kaasneda tagasinõuded. Tehtud ettemaksete tagasinõuded kaasnevad juhul, kui teie nimetatud Eestis elamise-töötamise perioodid kattuvad välisriigi kinnitatud perioodidega.

Edastame teie taotluse EL riiki sealt toetuse/hüvitise saamise otsustamiseks juhul, kui olete selles välisriigis töötanud, tegutsenud FIEna, olnud töötuna arvel, saanud välisriigi vanemahüvitist, olnud vabatahtliku kindlustusega kaetud vmt vähemalt ühe aasta. Kuna teie toetuse määra mõjutavad ka kindlustusperioodid teistest EL riikidest ning riikidevaheline andmevahetus pikendab teie taotluse menetlemise aega, siis vajalike andmete puudumisel teeme teile sissetuleku tagamiseks ajutise otsuse ja ettemaksed, kui oleme teinud positiivse töövõime hindamise otsuse, juhul kui on ilmne, et teil on õigus hüvitise väljamaksmisele.

Töövõimetoetus arvutatakse ümber uuesti siis, kui töötukassale on esitatud kõik vajalikud dokumendid. Eesti Töötukassa vajab töövõimetoetuse lõpliku otsuse tegemiseks välisriigi kinnitatud vormidel välisriigi kindlustusperioode ja välisriigi töövõimetoetusega samal eesmärgil makstava pensioni, toetuse või hüvitise otsust. Kui teie töövõimetoetuse taotluse menetlemisel on vaja teha ka päringuid välisriiki, siis saab töötukassa teie taotluse suhtes teha lõpliku otsuse pärast kõikide vajalike dokumentide laekumist välisriigist.

Sellisel juhul peate arvestama, et kui välisriik teeb oma otsuse, siis selle tulemusel võivad tekkida kahe riigi vahel hüvitiste kattuvused ja õigusliku aluseta määratud ja makstud töövõimetoetuse võib töötukassa selle saajalt tagasi nõuda.

Invaliidsushüvitise taotlemisel võib iga riik, kus olete töötanud, nõuda eraldi töövõime hindamist ja langetada erinevaid otsuseid, sest töövõime hindamise metoodikad erinevad. Kui ühe riigi otsusega olete tunnistatud puuduva töövõimega isikuks, siis teise riigi otsusega võite olla tunnistatud töövõimeliseks. Välisriik võib menetluse kestel saata teile täitmiseks dokumente. Palume sel juhul vastata otse välisriigi asutusele või edastada vajalik info Eesti Töötukassale.

Euroopa Majanduspiirkonna (hõlmab 28 ELi liikmesriiki ning Islandit, Norrat ja Liechtensteini) ja Šveitsi vahel reguleerivad töövõime vähenemisega seotud hüvitiste määramist Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrused nr 883/2004 ja nr 987/2009.

Töövõimetoetuse taotlemine teises EL riigis elades või töötades

Kui praegu elate või töötate Euroopa Majanduspiirkonnas või Šveitsis, siis on teil Eesti töövõimetoetuse taotlemiseks kaks valikut:

• Esitate Eesti töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotlused otse Eesti Töötukassale. Töövõimetoetuse  taotlemisest antakse teada ka asjaomasele välisriigi asutusele. 
• Esitate taotluse välisriigi asjakohasele asutusele (kohalik pensioniamet; näiteks Soomes Eläketurvakeskus), kuid lisaks tuleb teil esitada ka Eesti töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotluste vormid. Teie soovil saadame taotlused postiga teie antud aadressil ja need tuleb täidetuna meile tagasi saata. Taotluse esitamise kuupäevaks loetakse välisriigi  asjakohase ametiasutuse saadetud vormil märgitud kuupäeva.

Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotlusele lisaks tuleb täita ja esitada ka töövõimetoetuse taotluse lisa, kui olete elanud-töötanud teises EL riigis.

Kui elate-töötate Euroopa Majanduspiirkonna riigis või Šveitsis ja olete seal ka arsti juures käinud, siis pärib EL juhtumitega tegelev menetleja terviseandmeid välisriigist. Juhul, kui teil on terviseandmed välisriigis, peaksite esitama need koos taotlusega, et kiirendada menetlust. Kui terviseandmed on saabunud, saadab töövõime hindamise menetleja need tõlkesse. Tõlgete tähtaeg on olenevalt andmete mahust 2–40 tööpäeva.

Eesti töövõimetoetuse määramisel ja maksmisel võetakse arvesse teie kindlustus-, töötamis- ja elamisperioode kõikides EL liikmesriikides. Teil võib tekkida õigus invaliidushüvitistele ka teistest riikidest.

Invaliidsushüvitise taotlus tuleb esitada pensioniametile elukohariigis või riigis, kus te viimati töötasite. Teie taotluse läbivaatamise eest vastutab seega riik, kus elate või viimati töötasite –see riik kogub teavet ja vajalikud tõendid teie pensionimaksete kohta kõikidest riikidest, kus olete töötanud. Kui olete töötanud mitmes EL liikmesriigis, siis võib teil olla õigus saada hüvitist kõigist neist riikidest.

Täpsemaks hüvitiste väljaselgitamiseks algatame menetluse teise riigi ametiasutusega, kuid tuleb arvestada sellega, et liikmesriikide vaheline suhtlus ning asjaolude täpsustamine võib võtta aega. Seejärel saadab elukohariik invaliidushüvitise otsustamiseks teile täitmiseks vajalikud dokumendid, millele palume vastata otse välisriigi asutusele või edastada vajalik info Eesti Töötukassale.

Invaliidsushüvitise taotlemisel võib iga riik, kus olete töötanud, nõuda eraldi töövõime hindamist ja langetada erinevaid otsuseid, sest riikide töövõime hindamise metoodikad erinevad. Kui ühe riigi otsusega olete tunnistatud puuduva töövõimega isikuks, siis teise riigi otsusega võite olla tunnistatud töövõimeliseks.

Juhime tähelepanu, et isik on kohustatud teavitama töötukassat viivitamata töövõimetoetuse saamise õigust ning töövõimetoetuse andmist ja selle suurust mõjutavatest asjaoludest ja asjaolude muutumisest, eelkõige välisriiki elama, õppima või tööle asumisest, teises riigis õpingute katkestamisest või lõpetamisest ning välisriigis saadavast töötasust, töötuskindlustushüvitisest, vanemahüvitisest, ajutise töövõimetuse hüvitisest ja pensionist, samuti töövõimega seotud hüvitisest, pensionist ja toetusest (TVTS § 21 prim lg 1 p 2).

Üldjuhul ei ole Eesti Töötukassal töövõimetoetuse koheseks määramiseks piisavalt  andmeid ja teavet – tuleb teha päringud välisriiki ja otsuse töövõimetoetuse määramise kohta saab Eesti Töötukassa teha alles siis, kui kõik asjaolud on välja selgitatud ja dokumendid laekunud.

Eesti töövõimetoetusega teise EL riiki suundumine

Töötukassa saab jätkata teile töövõimetoetuse maksmist.

• Osalise töövõime puhul tuleb esitada tõend, mis kinnitab aktiivsustingimuste täitmist välisriigis (näiteks tööleping, töötuna arvele võtmise tõend, tõend õppimise kohta). Osalise töövõime korral tuleb hoolikalt jälgida aktiivsustingimuste täitmist (kui asute välisriigis täitma uut aktiivsustingimust, siis tuleks enne töötukassalt täpsustada, kas seda aktiivsustingimusena aktsepteeritakse).

• Osalise töövõime ja töötamise korral tuleb töötukassale esitada igal kuul hiljemalt 10. kuupäevaks kirjalik tõend (palgaleht või tööandja tõend) eelmisel kuul välisriigis saadud brutosissetulekute kohta. Sissetulekute saamise tõendite esitamine on nõutav, et tõendada teie sissetuleku suurust ja töösuhte kehtimist välisriigis. Puuduva töövõime korral tuleb samuti sissetulekute kohta andmed esitada.

Sissetulekuks loetakse töötasu (millelt makstakse sotsiaalmaksu), töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis ja tööandja makstavat haigushüvitis.

Juhime tähelepanu, et isik on kohustatud teavitama töötukassat viivitamata töövõimetoetuse saamise õigust ning töövõimetoetuse andmist ja selle suurust mõjutavatest asjaoludest ja asjaolude muutumisest, eelkõige välisriiki elama, õppima või tööle asumisest, teises riigis õpingute katkestamisest või lõpetamisest ning välisriigis saadavast töötasust, töötuskindlustushüvitisest, vanemahüvitisest, ajutise töövõimetuse hüvitisest ja pensionist, samuti töövõimega seotud hüvitisest, pensionist ja toetusest (TVTS § 21 prim lg 1 p 2).

Isik on kohustatud esitama välisriigist saadava töötasu, töötuskindlustushüvitise, vanemahüvitise, ajutise töövõimetuse hüvitise ja tööandja makstava haigushüvitise suuruse andmed töötukassale igal kuul ja andmed välisriigi õppeasutuses õppimise ning töövõimega seotud hüvitise, pensioni ja toetuse suuruse kohta nende muutumisel või kord kolme kuu järel, kui töötukassa ei näe ette pikemat tähtaega vastava teabe esitamiseks (TVTS § 21 prim lg 1 p 3).

Sissetulekute esitamata jätmisel töövõimetoetust ei maksta ja maksed on nii kauaks ootel, kuni esitatakse tõendid.

Sissetulekud ja muu vajalik teave palume edastada teile sobivasse Eesti Töötukassa osakonda, posti teel aadressil Lasnamäe 2, 11412 Tallinn või digiallkirjastatuna e-posti aadressil waa.applications@tootukassa.ee.

Arstiabi Euroopas

Kui isikul on tuvastatud osaline või puuduv töövõime ja ta lahkub Eestist ning asub elama mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki, Liechtensteini, Norrasse, Islandile või Šveitsi, on tal oma uues elukohas õigus saada arstiabi samadel alustel nagu selle riigi pensionäridelgi. Tuginedes 01.01.2021 jõustunud EL ja ÜK vahelisele kaubandus-ja koostöölepingule on ÜK kindlustatutel õigus saada vajaminevat arstiabi EL liikmesriikides sh. Eestis. Eesti kindlustatud inimestel on jätkuvalt õigus saada Euroopa ravikindlustuskaardi alusel vajaminevat arstiabi ÜK-s. Ravikindlustust koordineerib Eesti Tervisekassa. Rohkem infot leiab Tervisekassa lehelt.  

BREXIT

Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik lahkus Euroopa Liidust 31. jaanuaril 2020. Enne üleminekuperioodi lõppu 31.12.2020 omandatud õigused hüvitistele säilitatakse ja hüvitiste maksmist jätkatakse, kui inimene oli enne üleminekuperioodi lõppu piiriüleses olukorras.

Kui inimene läheb Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriiki elama/töötama peale üleminekuperioodi lõppu 31.12.2020 ja ta varasemalt pole seal viibinud, siis ta ei ole õigustatud isik väljaastumislepingu 2019/C 384 I/01 artiklite 30-36 mõistes. Sellisel juhul on inimene õigustatud töövõimetoetust saama, kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval.

SOLVIT

SOLVIT tuletab asjaomastele asutustele meelde, millised on teie õigused ELis ja teeb nendega koostööd, et teie probleem lahendada.

SOLVIT on teenus, mida pakuvad asjaomased asutused, mis asuvad kõigis ELi liikmesriikides ning Islandil ja Norras. SOLVITi teenus on tasuta. Tegemist on peamiselt veebipõhise teenusega. Kuigi SOLVITi keskused on olemas igas riigis, on parim viis nendega ühendust võtta ikkagi veebisaidi vahendusel.

Millal SOLVIT saab aidata?

SOLVIT saab teid aidata, kui teise ELi liikmesriigi ametiasutused on rikkunud teie kui kodaniku või ettevõtja õigusi ELis ja te ei ole (veel) kohtusse pöördunud

Eesti SOLVIT keskus asub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis.

Eesti SOLVIT keskuse kontakt:

Tel: 6672121

E-post: solvit.eesti@ttja.ee

https://ec.europa.eu/solvit/index_et.htm