Palgatoetuse avaldust on võimalik esitada enne töösuhte algust e-töötukassa kaudu.

Palgatoetusega saab tööle võtta töötukassas töötuna arvel oleva inimese, kes on

• olnud töötuna arvel järjest vähemalt 12 kuud.
• 16–24aastane (kaasa arvatud) ning olnud töötuna arvel järjest vähemalt 6 kuud.
• 16–29aastane (kaasa arvatud), kellel puudub töökogemus või see on lühiajaline. Loe täpsemalt tingimuste kohta: Minu esimene töökoht.
• 15 kuu jooksul olnud töötuna arvel vähemalt 12 kuud ja kelle töötuna arvelolek on vahepeal lõpetatud tööle asumise (TöMS § 8 lg 4 p 3,4,5) või aja-, asendus- või reservteenistuses viibimise tõttu (TöMS § 8 lg 4 p 11); kehtib ka 16–24aastaste registreeritud töötute puhul.
• töötuna arvele võtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vabanenud vanglast, sõltumata tema töötuna arveloleku ajast.
• tervisest tuleneva takistusega ning olnud töötuna arvel järjest vähemalt kuus kuud (tingimus kehtib ka õppivale töötule).

Palgatoetusega ei saa tööle võtta täiskoormusega õppes ega kutseõppes statsionaarses õppevormis õppivat, sh akadeemilisel puhkusel viibivat inimest. See tingimus ei kehti teenuse „Minu esimene töökoht“ ja tervisest tuleneva takistusega töötu õppija puhul.

Palgatoetust ei maksta, kui töötu on palgatoetust taotleva eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, usaldusühingu või täisühingu osanik või kui talle kuulub sellest äriühingust rohkem kui 50 protsenti.

Palgatoetust võib taotleda füüsiline isik, eraõiguslik juriidiline isik ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, sh linna- ja vallavalitsus. Palgatoetust ei saa taotleda riigiasutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud ega teised eelmises lauses nimetamata isikud. Samuti ei saa palgatoetust taotleda füüsilisest isikust ettevõtja tema enda tööle võtmisel.

NB! Tööandja saab sama inimese tööle võtmiseks palgatoetust taotleda ühe korra.

Kuidas palgatoetust taotleda?

Palgatoetuse saamiseks esitatakse avaldus läbi e-töötukassa. 

Avalduse esitaja peab olema juhatuse liige, volitatud isik või kohaliku omavalitsuse asutusel asutuse juht. E-töötukassas saab juhatuse liige volitada ka B-kaardile mitte kantud isikuid avaldust esitama.

Palgatoetuse avaldus tuleb esitada vähemalt seitse tööpäeva enne planeeritava töösuhte algust, et töötukassa jõuaks avalduse läbi vaadata. Teie avaldus vaadatakse läbi esimesel võimalusel ja kui kõik vastab palgatoetuse tingimustele, vormistatakse haldusleping. Avaldusi menetletakse nende laekumise järjekorras ning kui avaldus esitatakse üks-kaks päeva enne eeldatavat töösuhte algust, ei pruugi töötukassa teie avalduse suhtes nii kiiresti otsust teha. Kui töösuhe algab enne palgatoetuse lepingu sõlmimist, jäetakse teie avaldus rahuldamata. Avalduse rahuldamata jätmise kohta saadetakse teile kirjalik otsus.

Kui e-töötukassa kaudu ei ole võimalik avaldust esitada või tekib küsimusi palgatoetuse kohta, siis saab pöörduda maakondliku osakonna poole  - kõigi töötukassa esinduste kontaktid on leitavad töötukassa kodulehelt. 

NB! Tallinna ja Harjumaa piirkonna küsimused palgatoetuse kohta palume saata aadressile tallinn.palgatoetused@tootukassa.ee

Kui palju ja mille alusel palgatoetust makstakse?

Palgatoetust saab taotleda nii tähtajatu kui ka tähtajalise töölepingu sõlmimisel. Toetuse suurus on 50% töötaja palgakulust (brutotasu) ning makstakse ettevõtte pangakontole.

Tähtajaline tööleping peab olema sõlmitud vähemalt kuueks kuuks või toetust „Minu esimese töökoht“ taotledes vähemalt üheks aastaks – viimase kohta saate lähemalt lugeda siit.

Palgatoetust makstakse tähtajatu töösuhte korral kuue kuu eest inimese tööle asumisest arvates. Tähtajalise töölepingu korral makstakse palgatoetust töösuhte poole tähtaja eest, kuid mitte kauem kui kuue kuu eest.

Tervisest tuleneva takistusega inimese palgatoetuse puhul makstakse tähtajatu töölepingu sõlmimisel 12 kuu eest inimese tööle asumisest arvates. Tähtajalise töösuhte korral makstakse palgatoetust töösuhte kestusest poole aja eest, kuid mitte kauem kui 12 kuu eest.

Toetuse suurus on 50% töötaja palgakulust (brutotasu), kuid mitte rohkem, kui on 50% palgatoetuse maksmiseks sõlmitavas halduslepingus sätestatud töötaja ühe kuu eeldatavast töötasust, ega rohkem, kui on töölepingu seaduse  § 29 lg 5  alusel kehtestatud töötasu alammäär. „Minu esimese töökoha“ korral on toetuse suurus kõige rohkem kahekordne töötasu alammäär. 

Palgatoetust makstakse Maksu- ja Tolliametile deklareeritud brutotöötasude alusel ning kalendrikuude eest, millal on töötuskindlustuse andmekogu andmete kohaselt töötajale välja makstud tasusid, millelt on kinni peetud ja Maksu- ja Tolliameti pangakontole üle kantud töötuskindlustusmakse. 

Palgakulu hulka kuuluvad töötaja töötasu ja kõik muud töötamise eest makstud tasud, sh majandustulemustelt makstav tasu ja tulemustasu, millelt töötuskindlustuse seaduse alusel peetakse kinni töötuskindlustusmakse. 

Millele tuleb tähelepanu pöörata enne lepingu sõlmimist?

Palgatoetuse taotlemisel ei tohi tööandjal olla maksuvõlga, mis kokku ületab 100 eurot (kõikide maksude ja maksete liikide ja intressi osas) v.a juhul kui see on ajatatud. Lisaks ei tohi olla karistusandmeid karistusregistris ega algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlust. Halduslepingut ei sõlmita ka juhtudel,  kui tööandja on oluliselt rikkunud töötukassaga sõlmitud halduslepingut või hankelepingut või kui esineb asjaolusid, mis võivad põhjustada tööandja püsiva maksejõuetuse või tegevuse lõpetamise sh tööandjal on esitamata majandusaasta aruanne, mille esitamise tähtaeg on saabunud.

Palgatoetuse maksmiseks sõlmitakse töötukassa ja ettevõtte vahel palgatoetuse haldusleping, mis peab olema sõlmitud enne töösuhte algust.

Kui töösuhe algab enne palgatoetuse halduslepingu sõlmimist, jäetakse tööandja avaldus rahuldamata.

Palgatoetus on vähese tähtsusega abi ning palgatoetus ei tohi ületada vastava ettevõtte või palgatoetusega toetatava tegevuse valdkonnale kehtestatud vähese tähtsusega abi piirmäära. Enne palgatoetuse halduslepingu sõlmimist kontrollib töötukassa riigiabi registritest vähese tähtsusega abi summasid, et tagada piirmäärast kinnipidamine. Riigiabi kohta leiate rohkem teavet Rahandusministeeriumi kodulehelt.

Millal tuleb palgatoetus tagastada?

Palgatoetus tuleb täies ulatuses tagastada, kui tähtajatu või tähtajaline töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne palgatoetuse lepingu perioodi lõppu, näiteks koondamise puhul (TLS § 89 lg 1). Palgatoetust ei pea tagastama, kui tööleping lõpetatakse pooltevahelisel kokkuleppel (TLS § 79),  töötaja algatusel (TLS § 85 lg 1), katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu (TLS § 86 lg 1), erakorralise ülesütlemisega töötajast tuleneval põhjusel (TLS § 88 lg 1), tööandja pankroti korral (TLS § 89 lg 2 p 2).

Kasulikud lingid

• Töölepingu seadus
• Tööturumeetmete seadus
• Tööhõiveprogramm 2024-2029