Töötuna registreeritud inimestel on võimalik põhitöö otsimise kõrvalt teha ka ajutist tööd ilma, et töötuna arvelolek töötamise tõttu lõppeks. See võimaldab töö otsijatel uue põhitöö leidmiseni olla erialaselt aktiivne. Ajutise töötamise võimalus teeb selliste väikeste tööotste tegemise lihtsamaks ja riskivabamaks – eeldusel, et inimene töötukassaga oma töö kestuse ja mahu enne läbi räägib. Ajutise töötamise võimaldamisega ei ole muudetud töötuna arvelevõtmise tingimusi ja töötuna saab ennast registreerida inimene, kes ei tööta. 

Nii nagu tööle asumise puhul, peab klient töötukassale kohe teada andma, kui selgub, et tal avaneb võimalus tööd teha. Selleks ei pea ootama kohtumist oma nõustajaga, teavitada saab ka e-töötukassa kaudu, e-kirja või telefoni teel. Töötukassale peab teatama tööampsu eeldatava kestuse ja tasu. Kui tööampsu aeg ja pikkus ning eeldatav tasu vastavad tööampsu tingimustele, saab inimene tööle asuda  ning tema töötuna arvelolekut ei lõpetata. Kui töötamise päevi on rohkem või tasu suurem kui lubatud, tuleb töötamise ajaks töötuna arvelolek lõpetada ja töö lõppedes end uuesti töötuna registreerida.

Seda, kas töötamise aeg ja tasu suurus vastas tööampsu tingimustele, kontrollib töötukassa töötamise registri ja Maksu- ja Tolliameti maksulaekumiste andmete alusel ning kui tagantjärele selgub, et töötamine kestis lubatust rohkem või oli tasu lubatust suurem, lõpetab töötukassa kliendi töötuna arvel oleku tagasiulatuvalt tööle asumisest alates. Selleks, et seda ei juhtuks ja kliendil ei tekiks võimalikke probleeme muude teenuste ja kohustust toetust tagasi maksta, ongi väga oluline töötukassale oma tööampsudest aegsasti teada anda ja veenduda selles, kas töötuna arveloleku jätkamine selle töötamise ajal on võimalik või mitte.

NB! 
Ajutise töötamise kaudu on tööandjatel eelkõige võimalus leida lühiajalisi töötajaid nt asendamiseks põhitöötaja ajutise eemaloleku ajaks, puhkuste ajaks või suurema koormusega perioodidel (nt ürituse korraldamiseks, kampaaniate läbiviimisel jms) ning tööotsijal olla aktiivne ja proovida erinevaid töid.

Näiteks ajutist töötamist kasutatakse perioodidel, kus tööd on tavapärasest rohkem – üritused, avamised, kampaaniad, turuletulekud; töö on ootamatu – erakordne või suur tellimus; või töötaja asendamiseks, sh haige, puhkusel või koolitusel oleva töötaja asendamisel. Ajutine töötamine on vajalik töökohtades, kus töötatakse graafikute alusel ning töötaja ootamatu puudumine nõuab tööandjalt kiiret reageerimist. Pideva ja regulaarse töötamise puhul sama tööandja juures on tegemist juba täishõivega ja siis on põhjendatud töötuna arveloleku ja töötushüvitise maksmise lõpetamine.
 

Ajutise töötamise tingimused (sätestatud tööturumeetmete seaduses § 11):

• Lepingu kestus võib olla kuni kaheksa kalendripäeva.
• Lubatud töötamise päevade arv kuus on kaheksa (ühe kuu kohta võib sõlmida näiteks ühe kaheksapäevase lepingu või ka kaheksa ühepäevast lepingut – seadus seda ei piira. Töötamine päevades võib mõnel juhul tähendada kaheksa tundi tööd päevas ja teisel juhul kolm tundi tööd).
• Töötamise liik võib olla tööleping, võlaõiguslik leping, avalik teenistus.
• Töötamine kattub arvelolekuga.
• Brutotasu on ühekordne või kokku mitte rohkem kui 354,40 eurot ehk kuni 40 protsenti kehtivast töötasu alammäärast.
• Tööampse võib töötuna arveloleku ajal teha kokku kuni 12 kalendrikuul 24 kuu jooksul. Igast tööampsust vaadatakse tagasi 24 kuud; loetakse kokku kõik paralleelselt arveloleku ja ajutise töötamise kuud.

Kui tavaliselt tööle asumisel töötuna arvelolek lõpetatakse, siis ajutise töötamise puhul arvelolek ei lõpe ja klient võib samal ajal saada töötutoetust või töötuskindlustushüvitist, saada vajaduse korral teenuseid, jätkata teenustel osalemist. Ajutise töötamise tasu ei arvata töötutoetuse maksmisel sissetuleku hulka. Samuti ei teki ajutise töötamise eest töötuskindlustusstaaži.

Ajutiseks töötamiseks loetakse töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel töötamist või avalikku teenistust. Kui inimene avab lühiajaliselt ettevõtluskonto või saab juhatuse liikme tasu, siis tegemist ei ole ajutise töötamisega ning inimese töötuna arvelolek lõpeb. Ka töötuna registreeritud FIE-l, kelle ettevõtte tegevus on peatatud või hooajaline tegevus lõppenud, lõpetatakse arvelolek, kui ta soovib lühiajaliselt (nt kaheksaks päevaks) ettevõtlusega jätkata.

Töötutoetuse määramisel ei võeta ajutise töötamise perioodi hõivena arvesse. Ajutise töötamise eest ei arvestata töötuskindlustusstaaži ning selle alusel ei teki õigust töötuskindlustushüvitisele. Töötuskindlustushüvitise suuruse arvutamisel ei võeta ajutise töötamise eest saadud tasu arvesse.

Kui inimene töötab samal kuul enne arvelevõtmist, ei ole tegemist ajutise töötamisega, sest ei kattu arvelolekuga.

Töötuna arvelolek tuleb lõpetada

• kui inimene asub tähtajatule tööle või tööle, mille kestus on rohkem kui kaheksa päeva, tööle asumise kuupäevaga;
• kui inimene on ületanud lubatud töötuna arveloleku ajal ajutise töötamise päevade arvu kuus;
• kui ajutise töötamise eest makstav tasu on suurem, kui 354,40 eurot kuus (nii ühekordne, kui ka kokku liidetuna);
• kui inimene on ületanud lubatud töötuna arveloleku ajal ajutise töötamise kuude arvu.

Saate ajutisest töötamisest teatada

• e-töötukassa kaudu;
• telefoni, e-posti teel või kohapeal.

Tööampsude KKK

Kasulikud lingid

• Tööampsude maksustamisest maksu- ja tolliameti kodulehel
• Töölepingu sõlmimine
• Tähtajalise töölepingu pikendamine ja järjestikku sõlmimine